Pärnu Ööorienteerumine saab 5 aastaseks

On kevadine pühapäev, üle pika aja paitab Pärnu linna tänavaid erkkollane päike ning kuulda on esimeste saabunud lindude laulmist. Olen oma sammud seadnud Karuselli tänavale, kus kohtun Viktor Tunniga, kes on juba neli aastat eest vedanud ühisüritust Pärnu Ööorienteerumine. Kuna suvepealinna sportlik üritus on paljudele südamesse pugenud ning 15. mail toimub orienteerumise juubelüritus, siis arutame projektijuhi Viktoriga ürituse ajaloo ja tulevaste plaanide üle.

Kuidas sai alguse idee korraldada PärnuÖÖ orienteerumist?

Idee sai alguse ühe toredal reisil Viljandist Banja Lukasse (Bosniasse), mil oli vaja mõelda mida ägedat saaks ülikooli ajal korda saata. Peale paari ideede genereerimist ja konsulteerimist sõpradega, sai loodud ööorienteerumise formaat, mis kohe esimesel korral osalejatele meeldima hakkas – vähemalt nii nad väitsid.

Miks hakkasid Sa just sellist üritust korraldama ja mida soovid inimestele sellega anda?

Projekti Pärnu Ööorienteerumine põhiliseks eesmärgiks oli algatada Pärnus üks uus suurem sportlik traditsioon, mis muudaks Pärnu linnapilti huvitavamaks, andes noortele võimaluse veeta üks tore ja sportlik õhtupoolik teiste noorte ning ka vanemate inimestega. Samuti oli eesmärgiks soov pakkuda oma sõpruskonnale vinge vabaaja veetmise võimalus, kus saaksime koos rada läbida ja erinevaid ülesandeid koos lahendada.

Võib-olla on kõik üldse saanud alguse sellest, et mu suureks unistuseks on tulevikus välismaal laagreid või suvepäevi korraldama hakata, mis sisaldaksid samuti meeskonnaga ülesannete lahendamist ja koos mõtlemist.

Milliseid inimesi oled valinud tiimi ja kuidas on meeskondade töö läbi aja sujunud?

Selle viie korralduse jooksul oleme meeskonda suurendanud ühest kuni viieteistkümne liikmeni ning olen aru saanud, et parim meeskonna suurus on 8-10 liiget. Nii ei teki ülesannete delegeerimisel segadust ning kõik leiavad selle aja, et õppimise ja töö kõrvalt neid lahendada. Meeskonda olen valinud liikmeid vaid vestluste põhjal, mille käigus olen saanud aru, kas projekti ööorienteerumise formaat on suuremat huvi tekitanud või mitte. Sellest aastast otsustasin meeskonna väiksemateks gruppideks jagada, kus grupi vastutajateks said eelmisel ööorienteerumisel end tõestanud liikmed. Nii jaguneb kogu korralduslik vastutus väiksemateks osadeks ning gruppide eestvedajad saavad end uuest küljest tõestada. Usun, et see tuleb neil suurepäraselt välja!

Mida oled kogu korraldamisprotsessist õppinud?

Peamine, mille õppimine minu puhul tavalisest kauem aega võtab, on delegeerimine ja 100-protsendiline usaldamine. Kuna erinevate projektide eestvedamisel on vaja pidevalt uusi oskusi selgeks saada ja teadmisi omandada, on tekkinud arusaam ,et ise ära teha on palju kergem ja tulemus on parem. Usun, et ma ei ole ainuke, kes nii korduvalt mõelnud on, kuid võttes enda peale korraga vastustust erinevatest ettevõtmistest, tuleb tõdeda, et see mõtteviis enam paika ei pea. Meeskond teeb alati rohkem ja paremini kui üks inimene – kes ei usu võib ise järgi proovida. Kõik ei peagi oskama kõike, vaid tuleb oma teadmisi pidevalt meeskonna liikmetele jagada ja uurida, mida saab veel teha, et neil lahe oleks. Jah, see tähendab, et tihtipeale tuleb pigistada erinevates olukordades silm kinni, kuid me kõik teeme vigu, peaasi et me neist ka õpiks.

Mida on oodata sellel aastal?

Kuna tegu on väikese juubeliga siis plaanime sel aastal suuremaks kasvada – nii osalejate kui ka raja mõttes. Kindlasti tuleb rohkem kontrollpunkte ja korraga tuleb lahendada ühe ülesande asemel mitu. Ehk siis oodata on kombineeritud ülesandeid, mida luuakse selliselt, et täitmiseks tuleb tegutseda kahekesi või neljakesi. Nii saavad kõik osalejad 100% osa võtta ja õhtu jääb kõikidele paremini meelde. Loomulikult arvestame kas sellega, et ülesanded oleksid huvitavad ja osalejad tahaks ka järgmisele ööorienteerumisel tulla.

Ahjaaa, sel korral võtsime noored tõsiselt ette. Kuna meie peamine osaleja on siiski täiskasvanud, hakkame noortele rohkem ööorienteerumist tutvustama ning nendes varakult huvi tekitama. Kes siis ei sooviks imelisel reedesel õhtul sõpradega kaks-kolm aktiivset tundi veeta ja naerda?

Kui kauget tulevikku näed sa sellel projektil?

Kuna ise olen seda juba viiendat korda eest vedamas, oleks soov see mingi hetk kellelegi kolledžist edasi anda. Nii saaks uus inimene end proovile panna ja läbi korralduse samuti enda kohta palju uut ja põnevat õppida. Loomulikult saab seda ka hästi praktika alla kirja panna, mida nii või naa tuleb tudengitel läbi teha. Miks mitte siis teha praktikat oma enda kolledžis? Usun, et sellel formaadil on suur tulevik ja aastatega hakkab aina rohkem inimesi selle vastu huvi tundma. Tore oleks saada kutse näiteks 10ndale või 15ndale ööorienteerumisele.  

Vestlust lõpetades on näha kuidas peakorraldaja silmadest valgub härdalt pisar, meenutades nostalgilisi mälestusi. Viktor pühib heitunult pisarad ja sama muutlikult kui ilm, ilmub tema näole naeratus. „Tulge kõik orienteeruma!“, on tema viimased sõnad kui lahku lähme. Sulgen vana puitunud kortermaja ukse ja mu nägu paitab soe kevadine päike.

Pärnu Ööorienteerumine 2019

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga